Savijalakeste logo
EST / ENG

#22 Kullapalavik Metsikus Läänes


,,Olles veetnud kuid, et kaardistada Tõnismatsi piirkonna lähedal kaduma läinud kullakoormat, otsustasin kasutada kavalust. Vaja läks ainult Metsikusse Läände kogunenud savijalakesi, kes Tõnismatsi alad kiiresti üle käivad ning mind õigesse kohta suunavad…

14125549_1214163555302616_5411294398639537214_o

6.-7. augustil pidasid savijalakesed oma järjekordseid suvepäevi Viljandimaal Tõnismatsil, mille peamiseks eesmärgiks oli leida kaduma läinud kullakoorem. Aardejaht algas juba 6. augusti südapäeval ning sünoptikud ennustasid 7. augusti esimesteks tundideks suurt liivaraju ning andsid tormihoiatuse. Seega tuli kiirustada. Neli erinevat kogukonda asusid teekonnale, kaasas oma linnapead, arstid, lippurid, šerifid,  meelelahutajad, kauboid ja kroonikud. Arvates, et tegemist on kullapalavikuga, ei osanud nad aimatagi, et tegelikkuses on kogukonnad suures mängus, mida juhib nende suurim “abimees” Memphise pankur. Pärast suvepäevi leidsime pankuri sissekanded oma märkmikusse ning avaldame need siin täiskujul.

 ,,6-7. augustil 2016 olid kõik vähem ja rohkem kogenenud aardejahid kutsutud Tõnismatsi Puhkekeskusesse Viljandimaal, et proovida üles leida ennenägematu varandus. Selleks, et see au endale saada võeti mõõtu erinevate ülesannetega. Küll pandi proovile kiirus, küll osavus ja meeskonnatöö. Iga lahendatud ülesanne viis sammukese lähemale unistatud eesmärgini. Erinevate linnade mõõduvõtmised kestsid terve päeva, mille ajal õnnestus mul kavalalt nende eest varandus ise välja kaevata ja ära peita. Seekord olid aga savijalakesed kavalamad ja neil õnnestus mu pettus läbi näha ja varandus õhtuse aaretejahiga endale saada.

Kuna kullapalavik oli nakatav ja selleks, et suures tuhinas keegi üle ei pingutaks oli kohalik pererahvas avanud Sally Saloon’i, kust sai väga häid roogi maitstud. Paremaid veel kui Mississippi kallastel. Lisaks oli sealtkandi õllemeistrite soovitustel kohale toodud suur hulk meie ürituse sponsori Saku parimaid jooke nii mahedamate limonaadite kui ka vähe vurtsurikkamate märjukeste näol. Need hoidsid meie linnarahva janu ära ja tuju üleval.

Nagu ühtsetele savijalakestele kombeks ei jäänud keegi ilma osakesest aardest ja see jagati ilusti kõigi vahel ära. Edasi jätkus suvepäevade õhtu Metsikule Läänele omase peoga. Ei puudunud pillimäng ja tantsusamm. Esimese eest hoolitses kaugematest provintsidest tulnud moosekant Arne Palitser. Pidu kestis varaste hommikutundideni ja viimased kauboid keerasid õlgede vahele magama alles päris varavalges.

Kuulduste kohaselt olla hommikul tegeletud veel savikujude voolimisega, mille tulemusel valmis kõiksugu erinevaid skulptuure, kujukesi ja ehteid. Mis saaks veel rohkem savijalakestele omane olla?

Peab järgmisel aastal juba valmis olema. Savijalaksete suvepäevad pidavat toimuma ka siis, sest see on juba saanud väikest viisi traditsiooniks. Loodetavasti on sealgi sama tore seltskond koos ja äkki õnnestub mul siis nendest ühe sammu võrra kiirem olla.”

– Memphise pankur, suvi 2016

Kommenteerimine on suletud.