Savijalakeste logo
EST / ENG

#18 Kägarale


Pärast poolt aastat savides tantsimist läks vaja ühte „Kägarat“, mis tooks kõik meie erinevad rühmad ühele lavale Paide E-Piim Spordihallis. Seal olid tõesti olemas nii meie kõige nooremad, kogenumad, targemad ja ilusamad, lisaks muidugi meie kaks A-rühma. See oli siis esimene väljasõit minule ja minuga samal aastal lisandunud värsketele savijalakestele.

screen-shot-2016-08-16-at-9-34-36-am

Kägara ise oli sel korral Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma 50. juubelikontsert, kus anti üle ka auväärt Anna Raudkatsi nimeline stipendium. Seekordseks Raudkatsi stipendiumi laureaadiks oli juubilar ning meestetantsupidude traditsiooni algataja ja hoidja Maie Orav. Paides oli rahvatantsu memm Anna Raudkats ka ise kohal – tema elusuuruses vahakuju loomisele andsid panuse kõik Kägaral osalejad. Legendaarne eesti rahvatantsu edendaja jälgis sümboolselt kogu suurt ettevõtmist ning temaga koos pildi tegemist kasutasid rühmad ohtralt ära. Et ühest hoone otsast teise saada pidi päris tihti ootama, kuni mõni rühm end lugupeetud proua Raudkatsi juurde sättis ja mõne klõpsu tegi.

Nagu öeldakse, rahvast oli rohkem kui inimesi. Vähemalt tantsijate poolest. Savijalakestele eraldatud võimlemissaalile lisaks pidime endi seast osa jagama ka tõstesaali. Isegi siis oli ruumi vähevõitu aga polnud hullu. Millal enne tantsupeol käinud inimene liigse ruumiga priisata on saanud? Päev oli pikk, aga tore ja emotsionaalne. Kägara kontsert kulmineerus ,,Tuljakuga”, mis aplodeeriti kordamisele, sest esimese korraga ei jõudnud veel kõik rühmad väikese paari meetri laiuse ukse kaudu lavalt läbi käia.

Et oleks selge, kes milliste tantsudega lisaks ,,Tuljakule” (A. Raudkats) üles astus, olgu need nüüd nimetatud:

  • rühm A2– ,,Ingliska-Matlott” (K. Järvela), ,,Wõro polka” (P. Bobkov)
  • rühm A1 – ,,Polka burlesk” (M. Saar), ,,Wõro polka” (P. Bobkov)
  • rühm C noored – ,,Igavene labajalg” (Ü. Feršel), ,,Kosjatants” (U. Toomi)
  • rühm B väärikad – ,,Tantsukutse” (M. Orav), ,,Süit Tartumaa tantsudest” (E. Madi)

Pärast pikka, tantsu täis päeva liikus kogu me sõbralik Savijalakeste pere Paide Vallitorn/Ajakeskusesse Wittenstein, et veel õhtust viimast võtta. Nägude järgi otsustades tundus, et läks asja ette, muidugi, et kuude pikkust ettevalmistust mitte luhta lasta, tantsiti vabas vormis ka selle hoone (loe: torni) 9. korrusel olnud põrand risti-rästi läbi ja lasti bussijuhil veel mõned kümned minutid pärast südaööd oodata, et tantsuisu viimseni kustutada. Tantsude vahepeal said julgemad ka tornis ringi uudistada. Kõik võimalused kasutati ära.

Minul, kui kohalikul Paidekal, oli õhtu lõpuks küll hea meel, et esimeseks päälinnarühmaks sai valitud just Savijalakeste kollektiiv. Kokkuhoidlikud, toredad, rõõmsameelsed, väsimatud ‘aktimelid’. Mida veel ühte edulisse rahvatantsupäeva juurde soovida …

Kommenteerimine on suletud.